Sotsiaalsete oskuste arendamine sotsiaalvaldkonna ainete kaudu
Igne Lembinen
Põhimõisteid
Sotsiaalsus - inimesele omane karakteristik. Laps kasvab ümbritsetuna teistest inimestest ja teeb läbi vastava arengu, mis eeldab indiviide ühendavaid vorme nii tegevust kui ka vastavat suhtlemist.
Sotsiaalne toimetulek - inimese kohanemisvõime ja edukas toimetulek igapäevaelu nõudmiste ja väljakutsetega
Sotsialiseerumine ja sotsialiseerimine
Sotsiaalne toimetulek - inimese kohanemisvõime ja edukas toimetulek igapäevaelu nõudmiste ja väljakutsetega
Sotsialiseerumine ja sotsialiseerimine
Sotsialiseerumine – seesmine protsess:
•Algab imikueas; hõlmab ühiskonna formaalsete ja mitteformaalsete reeglite õppimise: *imiteerimise kaudu, *tasustuse kaudu, *distsipliini ja teadliku õpetuse abil, *alateadliku kinnituse ja karistuse kaudu. |
Sotsialiseerimine – välimine mõjutamine:
•Jätkub kogu lapse kasvuprotsessi jooksul; Hõlmab õpetaja sihipärast teadvustatud tegevust koos: * õpetajate käitumis- ja suhtlemisstiili, * suhtumiste, * hoiakute, * Interaktsioonide kvaliteedi ja * sageduse kaudu. |
Emotsionaalne intelligentsus
Termin 1990. a P.Salovey ja J.Mayerilt
Emotsionaalne intelligentsus sisaldab võimet …
Emotsionaalne intelligentsus
(Daniel Goleman, 2000)
EQ 5 komponenti:
Kuna EQ on vähem geneetiliselt määratud kui IQ, saavad õpetajad ja vanemad seda õpetada.
Termin 1990. a P.Salovey ja J.Mayerilt
Emotsionaalne intelligentsus sisaldab võimet …
- õigesti tajuda, hinnata ja väljendada emotsioone;
- mõista emotsioone ja emotsionaalseid teadmisi;
- kasutada ja/või luua tundeid, kui nad hõlbustavad mõtlemist; reguleerida emotsioone, et soosida emotsionaalset ja intellektuaalset arengut
Emotsionaalne intelligentsus
(Daniel Goleman, 2000)
EQ 5 komponenti:
- … oma emotsioonide tundmine,
- … oma emotsioonidega toimetulek,
- … enda motiveerimine,
- … teiste inimeste emotsioonide tundmine,
- … efektiivsete sotsiaalsete oskuste kasutamne teistega suhtlemisel.
Kuna EQ on vähem geneetiliselt määratud kui IQ, saavad õpetajad ja vanemad seda õpetada.
Täiskasvanu eeskuju imiteerimine
•Sotsialiseerimise oluliseks komponendiks on õpetaja eeskuju imiteerimine
•Imiteeritakse käitumist mitte verbaalselt vahendatut
•Tehakse pidevalt tähelepanekuid täiskasvanute ja eakaaslaste käitumiste kohta
•Märgatakse meeleolu muutusi
•Nähes õpetajat mõne rühmakaaslasega lubamatul viisil käitumas, võivad lapsed pidada seda lubatuks, isegi siis kui see näib neile kahjustav.
Kokkuvõtteks – käitumise eeskujust algab kõik!
Eakaaslastega kompetentse suhtlemise näitajateks ongi 3 valdkonda:
•interaktsioonide algatamise võime
•interaktsioonide säilitamise võime
•konfliktide lahendamise võime
Õpetaja sihipärane teadvustatud tegevus
Freisner-Feinberg jt (2001) on toonud välja lasteaiakogemuste mõju 2 aspekti:
1)Klassis asetleidvate tegevuste kvaliteet
2)Õpetaja-lapse suhete lähedus.
See on nii ka veel põhikooli madalamal astmel.
Sotsiaalvaldkond PRÕK-s
Sotsiaalvaldkonna üldpädevused põhikooli II kooliastme lõpuks:
1) omandab adekvaatse enesehinnangu ning teadmisi, oskusi ja hoiakuid, mis toetavad tervikliku ja autonoomse inimese kujunemist, terviseteadlikkuse, tervist tugevdava käitumise ning tervisliku eluviisi
2) omandab tervikliku arusaama ühiskonna nähtustest ja protsessidest ning nende seostest ja mõjust
3) mõistab kultuurilist mitmekesisust ja demokraatia tähtsust ning ühiskonna jätkusuutliku arengu vajalikkust, aktsepteerides erinevusi
4) hindab väärtusi, nagu vabadus, inimväärikus, võrdõiguslikkus, ausus, hoolivus, sallivus, vastutustunne, õiglus ja isamaalisus ning lugupidamine enda, teiste inimeste ja keskkonna
Sotsiaalainete nädalatundide jaotumine kooliastmeti ja õpitavad üldpädevused õppeaineti
I kooliaste:
Inimeseõpetus – 2 n/h – enesehinnangu ja autonoomsuse oskused, väärtus- ja suhtluspäevuste kujunemise jätkumine
II kooliaste:
Ajalugu – 3 nädalatundi (5. ja 6. kl)
•empaatiavõime - oskus asetada end kellegi teise olukorda ajastut arvestades;
•koostöö- ja konfliktilahendusoskus;
•omandab kriitiliste mõtlemist, arutlusoskust,
•järelduste tegemine ja seoste loomine ning oma seisukoha kujundamine ja põhjendamine;
Inimeseõpetus – 2 nädalatundi
Ühiskonnaõpetus – 1 nädalatund (6. kl)
Õpitulemused:
•on viisakas, sõbralik, väärikas, vastutustundlik, töökas, täpne ja aus;
•väärtustab demokraatia põhimõtteid - märkab probleeme,
•toetab oma käitumise ja osalemisega koolidemokraatiat;
•selgitab mis on kodanikualgatus ja vabatahtlik töö;
•põhjendab vabatahtliku töö vajalikkust ning pakub abi abivajajatele;
•tunneb ära ebaõigluse ja oskab sellele vastu seista;
•on salliv erinevuste suhtes ja valmis koostööks;
•oskab vältida ja lahendada konflikte,
•oskab leida abi ettetulevates elusituatsioonides
Õpitegevusi sotsiaalainetes uuenenud õppekava valguses
Vaata slaidiesitlust õpioskuste kohta siit.
•Sotsialiseerimise oluliseks komponendiks on õpetaja eeskuju imiteerimine
•Imiteeritakse käitumist mitte verbaalselt vahendatut
•Tehakse pidevalt tähelepanekuid täiskasvanute ja eakaaslaste käitumiste kohta
•Märgatakse meeleolu muutusi
•Nähes õpetajat mõne rühmakaaslasega lubamatul viisil käitumas, võivad lapsed pidada seda lubatuks, isegi siis kui see näib neile kahjustav.
Kokkuvõtteks – käitumise eeskujust algab kõik!
Eakaaslastega kompetentse suhtlemise näitajateks ongi 3 valdkonda:
•interaktsioonide algatamise võime
•interaktsioonide säilitamise võime
•konfliktide lahendamise võime
Õpetaja sihipärane teadvustatud tegevus
Freisner-Feinberg jt (2001) on toonud välja lasteaiakogemuste mõju 2 aspekti:
1)Klassis asetleidvate tegevuste kvaliteet
2)Õpetaja-lapse suhete lähedus.
- Rühmategevused arendavad kõige rohkem keelelist ja kognitiivset arengut
- Sotsiaalset arengut mõjutab õpetaja-lapse (ka eakaaslaste) positiivsed suhted
- Õpetaja planeeritud tegevused eakaaslastega interaktsioonide kujundamiseks mõjutavad laste sotsiaalset kompetentsust vähem kui tema hoolitsev käitumine, mis loob kiindumussuhted mõjutades sedasi eeldusi positiivsete suhete tekkeks eakaaslastega.
- Õpetaja hoolimatu ja külma käitumise suhtes on eriti haavatavad poisid.
See on nii ka veel põhikooli madalamal astmel.
Sotsiaalvaldkond PRÕK-s
Sotsiaalvaldkonna üldpädevused põhikooli II kooliastme lõpuks:
1) omandab adekvaatse enesehinnangu ning teadmisi, oskusi ja hoiakuid, mis toetavad tervikliku ja autonoomse inimese kujunemist, terviseteadlikkuse, tervist tugevdava käitumise ning tervisliku eluviisi
2) omandab tervikliku arusaama ühiskonna nähtustest ja protsessidest ning nende seostest ja mõjust
3) mõistab kultuurilist mitmekesisust ja demokraatia tähtsust ning ühiskonna jätkusuutliku arengu vajalikkust, aktsepteerides erinevusi
4) hindab väärtusi, nagu vabadus, inimväärikus, võrdõiguslikkus, ausus, hoolivus, sallivus, vastutustunne, õiglus ja isamaalisus ning lugupidamine enda, teiste inimeste ja keskkonna
Sotsiaalainete nädalatundide jaotumine kooliastmeti ja õpitavad üldpädevused õppeaineti
I kooliaste:
Inimeseõpetus – 2 n/h – enesehinnangu ja autonoomsuse oskused, väärtus- ja suhtluspäevuste kujunemise jätkumine
II kooliaste:
Ajalugu – 3 nädalatundi (5. ja 6. kl)
•empaatiavõime - oskus asetada end kellegi teise olukorda ajastut arvestades;
•koostöö- ja konfliktilahendusoskus;
•omandab kriitiliste mõtlemist, arutlusoskust,
•järelduste tegemine ja seoste loomine ning oma seisukoha kujundamine ja põhjendamine;
Inimeseõpetus – 2 nädalatundi
Ühiskonnaõpetus – 1 nädalatund (6. kl)
Õpitulemused:
•on viisakas, sõbralik, väärikas, vastutustundlik, töökas, täpne ja aus;
•väärtustab demokraatia põhimõtteid - märkab probleeme,
•toetab oma käitumise ja osalemisega koolidemokraatiat;
•selgitab mis on kodanikualgatus ja vabatahtlik töö;
•põhjendab vabatahtliku töö vajalikkust ning pakub abi abivajajatele;
•tunneb ära ebaõigluse ja oskab sellele vastu seista;
•on salliv erinevuste suhtes ja valmis koostööks;
•oskab vältida ja lahendada konflikte,
•oskab leida abi ettetulevates elusituatsioonides
Õpitegevusi sotsiaalainetes uuenenud õppekava valguses
- Aktiivõpe: rollimängud, arutelud, ühistegevus, vabatahtlik töö;
- Õpimapi ja uurimistöö koostamine (küsitluse läbiviimine, viitamisreeglitega tutvumine, töö esitlemine jms);
- Infootsing teabeallikatest, allikate kasutamine;
- Töölehtede täitmine, loovtöö kirjutamine; juhtumianalüüs;
- Praktilised tööd: klassielu reeglite, päevaplaani ja isikliku eelarve koostamine jne
- Õppekäigud: muuseum, arhiiv, valitsusasutused, sotsiaalasutused, ettevõtted jne.
Vaata slaidiesitlust õpioskuste kohta siit.
Kasutatud ja soovitatav kirjandus
•Kristi Vinter – Õpetaja roll tõrjutute ja liidrite sotsialiseerimisel 6-7-aastaste laste rühmas. Lapse Kasvukeskkond Eestis ja Soomes III. Teadusartiklite kogumik. Koost. Leila Talts, Maie Vikat. Tallinn: Tallinna Ülikooli kirjastus, 2005, lk 148-162;
•Hoffman, Eva – Samm-sammult targemaks: kiirema õppimise võtted 7-11. a lastele. Tartu: Studium, 2007.
•Sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetus. Koost. Erle Põiklik, Helve Saat. Õpetajaraamat I kooliastmele (1.-5.klassile lihtsustatud õppekava järgi). Tallinn: Tervise arengu Instituut, 2007.
•Silvia Kera. Üheskoos teel. Lapse arengust ja kasvatusest. Tallinn: Ilo, 2004.
•Eestikeelne kirjanduse nimekiri (koost. I. Lembinen)- vaata nimekirja siit
•Hoffman, Eva – Samm-sammult targemaks: kiirema õppimise võtted 7-11. a lastele. Tartu: Studium, 2007.
•Sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetus. Koost. Erle Põiklik, Helve Saat. Õpetajaraamat I kooliastmele (1.-5.klassile lihtsustatud õppekava järgi). Tallinn: Tervise arengu Instituut, 2007.
•Silvia Kera. Üheskoos teel. Lapse arengust ja kasvatusest. Tallinn: Ilo, 2004.
•Eestikeelne kirjanduse nimekiri (koost. I. Lembinen)- vaata nimekirja siit