Edasiviiv tagasiside
Kui nii õpetajal kui ka õppijal endal on andmeid selle kohta, milline on ta hetketase ning ka selle kohta, mida ta saavutada soovib/ kuhu ta minna tahab, siis loob see hea aluse õppimisele (Ramaprasad 1983, Sadler 1989, Black ja Wiliam 2009). Olulised sihid ja eesmärgid on aga enamasti sellised, et nendeni ei jõuta kiiresti ja väikese vaevaga. Selleks, et teekonda motiveeritult jätkata, vajab õppija edasiviivat tagasisidet. (Brookhart 2009, Black ja Wiliam 2009).
Kõige tõhusam on selline tagasiside, mis rõhutab õppija tugevaid külgi, toob konkreetselt välja vead/ arendamist vajavad valdkonnad ning ka konkreetsed viisid, kuidas ja mida edasi teha - mida harjutada, õppida, millele tähelepanu pöörata, milliseid abivahendeid kasutada jne, et tulevikus samalaadset ülesannet edukamalt sooritada (Bangert-Drowns jt. 1991, Pryor ja Crossouard 2008, Brookhart 2009). Selline tagasiside aitab eriti neid õpilasi, kes tavaliselt (selles aines) edukad pole ning võivad oma edasijõudmatust põhjendada madalate kaasasündinud võimetega. (Ames 1992, Vispoel & Austin 1995).
Kõige tõhusam on selline tagasiside, mis rõhutab õppija tugevaid külgi, toob konkreetselt välja vead/ arendamist vajavad valdkonnad ning ka konkreetsed viisid, kuidas ja mida edasi teha - mida harjutada, õppida, millele tähelepanu pöörata, milliseid abivahendeid kasutada jne, et tulevikus samalaadset ülesannet edukamalt sooritada (Bangert-Drowns jt. 1991, Pryor ja Crossouard 2008, Brookhart 2009). Selline tagasiside aitab eriti neid õpilasi, kes tavaliselt (selles aines) edukad pole ning võivad oma edasijõudmatust põhjendada madalate kaasasündinud võimetega. (Ames 1992, Vispoel & Austin 1995).