Kujundava hindamise mõistest
Kujundava hindamise mõiste on rahvusvahelises haridusdiskussioonis aegade jooksul muutunud. Esmalt peeti kujundava hindamise (formative evaluation) all silmas eelkõige õpetaja tegevust õppeprotsessi kohta jooksva informatsiooni kogumisel ja selle kasutamist protsessi edasisel kavandamisel, modifitseerimisel vastavalt õppijate tasemele, vajadustele, edasiminekule (Bloom jt 1971). Sedalaadi hindamine – esmalt õpilase taseme kindlaksmääramine ja siis just sellele õpilasele sobilike ülesannete valik ning edasimineku tunnustamine – on olnud aastaid omane ka meie õpetajatele ning selles pole vähemalt hea õpetaja jaoks midagi uut (ehkki õppija taset arvestav õppetöö võib eriti riigieksamiainete puhul mõnikord minna vastuollu riiklike nõudmistega ja tekitada probleeme nii õpetajale kui õppijale).
Tänapäeval väärtustatakse kujundava hindamise (kasutatakse ka termineid õppimist toetav hindamine , õppimist soodustav hindamine (vt. nt. Marten-Sehr 2011[Lisalugemise nimekirjas on ka veebiaadress, kust saab vaadata vastavat slaidiettekannet – eesti keeles!], Kallick 2009 jms)) juures just õppija rolli oma õppimise (kaas)kavandaja ja õppimise eest vastutuse võtjana (Brookhart jt. 2009, Pryor ja Crossouard 2008 jpt.).
Kujundava hindamise „uue laine“ autorid toetuvad tihti Paul Blacki ja Dylan Wiliami ülevaateartiklile (1998a), milles nad kinnitasid just sellise hindamise tulemuslikkust rohkem kui 250 teadusartikli põhjal – uuringutulemustest ilmnes, et kujundava hindamise kasutamine tõi kaasa õpitulemust olulise paranemise. Autorite arvates on just kujundav hindamine efektiivse õppe keskmes. Samas määratlesid autorid kujundavat hindamist kaunis laialt: kui kõiki õpetaja ja õpilaste tegevusi, millest saadakse informatsiooni, mida kasutatakse õppimise ja õpetamise tulemuslikumaks muutmiseks. Selle määratluse kohaselt kuuluvad kujundava hindamise alla õpetaja vaatlused, vestlused õpilastega, õpilaste tööde analüüs, õpilaste enesehindamine jms. (Black ja Wiliam 1998 a, b)
Aastate jooksul on samad autorid jõudnud kujundava hindamise konkreetsema määratluseni. Sarnaselt mõnede varasemate autoritega (Ramaprasad 1983, Sadler 1989) peavad nad kõige olulisemaks küsimusi õppija hetketaseme, eesmärgiks seatu ja selle kohta, kuidas hetketasemelt jõuda soovitud tasemeni. Autorid rõhutavad aga, et kõiki neid küsimusi tuleks kujundava hindamise puhul vaadelda erinevate osapoolte vaatepunktist ja tähtis on just õppija arusaamine ja motiveeritus. (Black ja Wiliam 2009)
Tänapäeval väärtustatakse kujundava hindamise (kasutatakse ka termineid õppimist toetav hindamine , õppimist soodustav hindamine (vt. nt. Marten-Sehr 2011[Lisalugemise nimekirjas on ka veebiaadress, kust saab vaadata vastavat slaidiettekannet – eesti keeles!], Kallick 2009 jms)) juures just õppija rolli oma õppimise (kaas)kavandaja ja õppimise eest vastutuse võtjana (Brookhart jt. 2009, Pryor ja Crossouard 2008 jpt.).
Kujundava hindamise „uue laine“ autorid toetuvad tihti Paul Blacki ja Dylan Wiliami ülevaateartiklile (1998a), milles nad kinnitasid just sellise hindamise tulemuslikkust rohkem kui 250 teadusartikli põhjal – uuringutulemustest ilmnes, et kujundava hindamise kasutamine tõi kaasa õpitulemust olulise paranemise. Autorite arvates on just kujundav hindamine efektiivse õppe keskmes. Samas määratlesid autorid kujundavat hindamist kaunis laialt: kui kõiki õpetaja ja õpilaste tegevusi, millest saadakse informatsiooni, mida kasutatakse õppimise ja õpetamise tulemuslikumaks muutmiseks. Selle määratluse kohaselt kuuluvad kujundava hindamise alla õpetaja vaatlused, vestlused õpilastega, õpilaste tööde analüüs, õpilaste enesehindamine jms. (Black ja Wiliam 1998 a, b)
Aastate jooksul on samad autorid jõudnud kujundava hindamise konkreetsema määratluseni. Sarnaselt mõnede varasemate autoritega (Ramaprasad 1983, Sadler 1989) peavad nad kõige olulisemaks küsimusi õppija hetketaseme, eesmärgiks seatu ja selle kohta, kuidas hetketasemelt jõuda soovitud tasemeni. Autorid rõhutavad aga, et kõiki neid küsimusi tuleks kujundava hindamise puhul vaadelda erinevate osapoolte vaatepunktist ja tähtis on just õppija arusaamine ja motiveeritus. (Black ja Wiliam 2009)
Kuidas saavutada sellist õppe tagasisidestamise süsteemi? Erinevate autorite käsitluste ja kehtiva riikliku õppekava põhjal võib tuua välja järgnevad kujundava hindamise elemendid.
Kujundav hindamine: (vajuta linkidele, et lugeda lähemalt)
Kõigi nende tegevuste aluseks ja raamiks on õppimist toetav õhkkond ja õppijat väärtustav õpikäsitus.
Kujundav hindamine: (vajuta linkidele, et lugeda lähemalt)
- annab kõigile osapooltele edasiviivat tagasisidet
- toimub pidevalt, kogu õppeprotsessi vältel
- infot kogutakse mitmekülgsete meetoditega
- eesmärgid lepitakse kokku koos õpilastega
- kasutatakse enese- ja kaaslasehindamist
Kõigi nende tegevuste aluseks ja raamiks on õppimist toetav õhkkond ja õppijat väärtustav õpikäsitus.