Keelehoole
Maret Olo
Keel on rahvuskultuuri ja rahvusliku identiteedi kandja ning selle valdamine nii kõnes kui ka kirjas on inimese vaimse arengu ja mõtlemisvõime alus. Eesti keelel kui emakeelel on õppekavas eriline koht: hea emakeeleoskus tagab eduka edasijõudmise ka kõigis teistes õppeainetes. Omandatud keelealaste teadmiste ja kogemuste põhjal kujuneb õpilasest teadlik lugeja, kirjutaja ja suhtleja. (Põhikooli…, 2010)
Esimeses kooliastmes on eesti keel õppeaine, mille õppimine arendab kõiki keelelisi osaoskusi (lugemine, kirjutamine, kuulamine, kõnelemine ja õigekeelsus). Teises kooliastmes on eesti keel ja kirjandus eri õppeained, milles tekitatakse seoseid keeleliste osaoskuste arendamise ja tekstide kaudu.
Esimest korda on „Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas” mõiste „keelehoole”. (Põhikooli…, 2010)
T. Erelti (2002) määratluses on keelehoole „praktilised toimingud keelekasutuse parandamiseks, hea keele propageerimiseks”.
Kursuse „Klassiõpetaja pädevuste tõstmine lõimitud õppe ja avatud õpikeskkonna kaudu” teema „Keelehoole” käsitlemisel arutletakse, mida tähendab mõiste „keelehoole” klassiõpetaja jaoks; missugused on I ja II kooliastme õpilaste erinevate valdkondade tüüpilisemad keelevead, kuidas toimub nende parandamine; kuidas toimub hindamine ja tagasiside andmine õpilasele (kujundav hindamine). Õpetaja vajadustest lähtuvalt arutletakse, missugustest allikatest saab abi; vaadeldakse, missugused on keelealased uuendused ja muudatused erinevates valdkondades. Kogu töö toimub praktiliste harjutuste alusel.
Eesti kirjakeele normi alus – Eesti õigekeelsussõnaraamat. (2006). Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus
Keelealastes küsimustes on abiks Eesti Keele Instituut (Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn)
Keelenõuanne telefoni teel – 631 3731 (tööpäeviti kl 9-12; 13-17)
Eesti Keele Instituudi keelenõuanne – www.keeleabi.eki.ee
Eesti keele sõnaraamatud – www.keeleveeb.ee
Käsiteldavate teemade loetelu
1. Täheortograafia
Süvendatakse eesti ortograafia põhireeglite ja nendest tulenevate kõrvalekallete praktilist kasutamist. Arutletakse, missugused on tüüpilisemad vead I ja II kooliastme õpilaste keelekasutuses. Õpetajatele meenutatakse, milliseid sõnu on võimalik kaheti kasutada.
2. Algustäheortograafia
Arutletakse, missugused on I ja II kooliastme õpilaste tüüpilisemad vead selles valdkonnas. Vahetatakse mõtteid keelekomisjoni ettepaneku üle kirjutada ajaloosündmusi väikese tähega.
3. Morfoloogia
Vaadeldakse kriitilisemaid valdkondi käändsõnade ja tegusõnade muutmisel. Keskendutakse tüüpilisematele vormivigadele I ja II kooliastme õpilaste kirjalikus ja suulises keelekasutuses. Õpetajatele meenutatakse keelekomisjoni otsuseid, mille põhjal on võimalik teatud käänd- ja tegusõnu kaheti muuta.
4. Kokku- ja lahkukirjutamine
Arutletakse, missugused on I ja II kooliastme õpilaste tüüpilisemad vead kokku- ja lahkukirjutamises. Vahetatakse mõtteid keelekomisjoni ettepaneku üle kirjutada teatud keelendeid kaheti.
5.Kirjavahemärkide kasutamine erinevates lausetüüpides
Praktiliste harjutuste abil kinnistatakse kirjavahemärkide kasutamist erinevates lausetüüpides. Arutletakse, missugused on selle valdkonna tüüpilisemad vead II kooliastmes.
Viidatud kirjandus
Erelt, T. (2002). Eesti keelekorraldus. Tartu: Eesti keele Sihtasutus. Põhikooli riiklik õppekava. (2010).
Külastatud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/13273133
Soovitatav kirjandus
Internetiaadressid
Eesti Keele Instituudi keelenõuanne – keeleabi.eki.ee
Eesti keele sõnastikud – www.keeleveeb.ee
Keelealaseid nõuandeid leiab ka järgmistest ajakirjadest:
Esimeses kooliastmes on eesti keel õppeaine, mille õppimine arendab kõiki keelelisi osaoskusi (lugemine, kirjutamine, kuulamine, kõnelemine ja õigekeelsus). Teises kooliastmes on eesti keel ja kirjandus eri õppeained, milles tekitatakse seoseid keeleliste osaoskuste arendamise ja tekstide kaudu.
Esimest korda on „Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas” mõiste „keelehoole”. (Põhikooli…, 2010)
T. Erelti (2002) määratluses on keelehoole „praktilised toimingud keelekasutuse parandamiseks, hea keele propageerimiseks”.
Kursuse „Klassiõpetaja pädevuste tõstmine lõimitud õppe ja avatud õpikeskkonna kaudu” teema „Keelehoole” käsitlemisel arutletakse, mida tähendab mõiste „keelehoole” klassiõpetaja jaoks; missugused on I ja II kooliastme õpilaste erinevate valdkondade tüüpilisemad keelevead, kuidas toimub nende parandamine; kuidas toimub hindamine ja tagasiside andmine õpilasele (kujundav hindamine). Õpetaja vajadustest lähtuvalt arutletakse, missugustest allikatest saab abi; vaadeldakse, missugused on keelealased uuendused ja muudatused erinevates valdkondades. Kogu töö toimub praktiliste harjutuste alusel.
Eesti kirjakeele normi alus – Eesti õigekeelsussõnaraamat. (2006). Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus
Keelealastes küsimustes on abiks Eesti Keele Instituut (Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn)
Keelenõuanne telefoni teel – 631 3731 (tööpäeviti kl 9-12; 13-17)
Eesti Keele Instituudi keelenõuanne – www.keeleabi.eki.ee
Eesti keele sõnaraamatud – www.keeleveeb.ee
Käsiteldavate teemade loetelu
1. Täheortograafia
Süvendatakse eesti ortograafia põhireeglite ja nendest tulenevate kõrvalekallete praktilist kasutamist. Arutletakse, missugused on tüüpilisemad vead I ja II kooliastme õpilaste keelekasutuses. Õpetajatele meenutatakse, milliseid sõnu on võimalik kaheti kasutada.
2. Algustäheortograafia
Arutletakse, missugused on I ja II kooliastme õpilaste tüüpilisemad vead selles valdkonnas. Vahetatakse mõtteid keelekomisjoni ettepaneku üle kirjutada ajaloosündmusi väikese tähega.
3. Morfoloogia
Vaadeldakse kriitilisemaid valdkondi käändsõnade ja tegusõnade muutmisel. Keskendutakse tüüpilisematele vormivigadele I ja II kooliastme õpilaste kirjalikus ja suulises keelekasutuses. Õpetajatele meenutatakse keelekomisjoni otsuseid, mille põhjal on võimalik teatud käänd- ja tegusõnu kaheti muuta.
4. Kokku- ja lahkukirjutamine
Arutletakse, missugused on I ja II kooliastme õpilaste tüüpilisemad vead kokku- ja lahkukirjutamises. Vahetatakse mõtteid keelekomisjoni ettepaneku üle kirjutada teatud keelendeid kaheti.
5.Kirjavahemärkide kasutamine erinevates lausetüüpides
Praktiliste harjutuste abil kinnistatakse kirjavahemärkide kasutamist erinevates lausetüüpides. Arutletakse, missugused on selle valdkonna tüüpilisemad vead II kooliastmes.
Viidatud kirjandus
Erelt, T. (2002). Eesti keelekorraldus. Tartu: Eesti keele Sihtasutus. Põhikooli riiklik õppekava. (2010).
Külastatud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/13273133
Soovitatav kirjandus
- Eesti õigekeelsussõnaraamat. (2006). Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus - Eesti kirjakeele normi alus
- Erelt, M., Erelt, T., Kasik, R. (1997). Eesti keele käsiraamat. Tallinn: AS Pakett. Praktiline abivahend kirjakeele kasutamiseks.
- Erelt, T. (2000). Mis on eestlasele morfoloogias raske? Keelenõuanne soovitab 2. Eesti Keele Sihtasutus.
- Erelt, T. (1999). Eesti ortograafia. AS Pakett. Juhised oma- ja võõrsõnade õigekirja, algustäheortograafia, kokku- ja lahkukirjutamise, kirjavahemärkide kasutamise kohta
- Ehala, M. (1997). Eesti keele struktuur. Tallinn.
- Hint, M. (2004). Eesti keele foneetika ja morfoloogia. Avita.
- Kraut, E., Liivaste, E., Tarvo, H. (1998). Eesti õigekeel. AS Koolibri. Kõige olulisem teatud keeleteema on kergesti üles leitav. Veaohtlikud vormid on väga hästi välja toodud.
- Põhikooli eesti keele käsiraamat. (1991). (Koost. K. Kaldma). Selles on keele põhivara.
- Uibu, K., Voltein, E. (2010). Eesti keel. Esimene kooliaste: eesti keel integreeritud õppeainena. E. Kikas (Toim.). Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes. Tartu: Ecoprint. Metoodilised soovitused keeleteemade käsitlemiseks
- Valmis, A., Valmis, L. (2006). Õigekeelsuse käsiraamat ja sõnastik. TEA.
- Õunapuu, T. (2000). See tähtis täheortograafia. AS Koolibri.
- Õunapuu, T. (2000). Kelmikas vormiraamat ehk sadakond veaohtlikku sõna. AS Koolibri.
- Õunapuu, T. (2000). Abielu ja lahutus ehk kokku- ja lahkukirjutamine kõverpeeglis. AS Koolibri.
- Õunapuu, T. (1999). Komaraamat. AS Koolibri.
Internetiaadressid
Eesti Keele Instituudi keelenõuanne – keeleabi.eki.ee
Eesti keele sõnastikud – www.keeleveeb.ee
Keelealaseid nõuandeid leiab ka järgmistest ajakirjadest:
- Keel ja Kirjandus,
- Kirjakeele Teataja,
- Oma Keel (OK).