Üld- ja valdkonnapädevuste arendamine õpikeskkonna kaudu
Margit Teller
Õpikeskkond
Õppekeskkonnana mõistetakse õpilasi ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õpilased arenevad ja õpivad. Õppekeskkond toetab õpilase arenemist iseseisvaks ja aktiivseks õppijaks, kannab põhihariduse alusväärtusi ja oma kooli vaimsust ning säilitab ja arendab edasi paikkonna ja koolipere traditsioone (PRÕK, 2011).
Avatud õpiruum
Ajaloos on enne traditsioonilise kooli tekkimist kasutatud erinevaid õpikeskkondi.
Õppimine klassiruumis on pakkunud õpilastele valdavalt kohtumisi ettearvatuga.
Millest on tekkinud vajadus õpikeskkonda avardada:
1) tasakaalu vajadus kaudse ja suletud kontakti ning otsese ja avatud kontakti vahel;
2) igapäevase elu objektide ja nähtuste, sealhulgas ka looduse, mittetajumine;
3) seose „kõik on kõigega seotud“ arusaamise vajadus;
4) jätkusuutliku ühiskonna idee ellurakendamise vajadus.
1. Mõiste määratlus
Õuesõpe on õppimine ehedas keskkonnas vahetu kogemise, isetegemise ja kogetu teistele vahendamise teel (M. Sarv, 2009)
Õuesõppe definitsioon rõhutab selle tööviisi/meetodi olulisi tunnuseid:
2. Milleks õppida väljaspool traditsioonilist klassiruumi? (Lähtumine loodusest kui õppimise paigast.)
3. Kus õppida?
Kasutatakse ühiskonnaelu, loodus- ja kultuurmaastikke, haaratakse kogukonna eri keskkondi – jätkusuutlikkuse idee:
Kujutlus, et õpetamine eelneb õppimisele, on kooli poolt loodud pilt teadmiste omandamisest (Säljö, 2003).
4. Õppimine väljaspool klassiruumi
(1) Õpikeskkond kui õppevahend:
- siin paiknevad tegelikud objektid oma suuruste, vormide, värvide, lõhnade, maitsete, häälte jt omaduste mitmekesisuses ning muutumises; inimesed oma keele, tegemiste, hoiakute ja väärtushinnangutega; inimtegevuse mõju sellele maale
- õppeprotsessis õpetaja ja õpilase koostöös saadakse:
(2) Õpikeskkond kui tööruum suurepärase õppematerjaliga:
- saab mängida, õppida ja avastada: saab küsida ning otsida vastuseid kas vaadeldes, uurides, katseid tehes või kogukonna inimestega kontaktis olles;
- kus õpetaja või teine kaasõppija saab ülesandeid lisada ning nendelt saab ka tagasisidet;
- kus võib tegutseda koos, üksi või rühmas.
5. Kuidas toimub õppimine?
Millele toetuda?
Õppimine väljaspool klassiruumi PRÕK-ist tulenevalt
Loodusained - „Kool võimaldab õuesõpet ning õppekäikude korraldamist“
5) õppe ja kasvatuse korraldus (sealhulgas projekt-, õues- ja muuseumiõppeks ning ekskursioonideks ja õppekäikudeks vajalik aeg);
Õppekeskkonnana mõistetakse õpilasi ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õpilased arenevad ja õpivad. Õppekeskkond toetab õpilase arenemist iseseisvaks ja aktiivseks õppijaks, kannab põhihariduse alusväärtusi ja oma kooli vaimsust ning säilitab ja arendab edasi paikkonna ja koolipere traditsioone (PRÕK, 2011).
Avatud õpiruum
Ajaloos on enne traditsioonilise kooli tekkimist kasutatud erinevaid õpikeskkondi.
Õppimine klassiruumis on pakkunud õpilastele valdavalt kohtumisi ettearvatuga.
Millest on tekkinud vajadus õpikeskkonda avardada:
1) tasakaalu vajadus kaudse ja suletud kontakti ning otsese ja avatud kontakti vahel;
2) igapäevase elu objektide ja nähtuste, sealhulgas ka looduse, mittetajumine;
3) seose „kõik on kõigega seotud“ arusaamise vajadus;
4) jätkusuutliku ühiskonna idee ellurakendamise vajadus.
1. Mõiste määratlus
Õuesõpe on õppimine ehedas keskkonnas vahetu kogemise, isetegemise ja kogetu teistele vahendamise teel (M. Sarv, 2009)
Õuesõppe definitsioon rõhutab selle tööviisi/meetodi olulisi tunnuseid:
- igapäevase koolielu mõned osad viiakse välja, lähiümbrusesse, tegevus on järjepidevalt (nt 1 päev nädalas kogu õppeaasta jooksul) väljaspool klassiruumi;
- on töömeetod, mis võimaldab kasutada kõiki meeli, saamaks isikliku ja vahetu kogemuse tegelikkusega kokku puutudes;
- õppetöö õues ühendatakse õppetegevustesse siseruumis, toetades ja tugevdades materjali omandamist;
- kasutab mitmekülgseid võimalusi, Nilssoni (2002) järgi, et koos kasvaksid PEA (kasvavad teadmised – teadmine põhineb vaatlemisel ja tegemisel), SÜDA (väärtused, suhtumised), KEHA (oskused kogu eluks – tegemine ühendab meelt ja keha) ;
- kaasatakse õpiprotsessi ka teisi teadjaid ja oskajaid peale oma õpetaja (biolooge, meteorolooge, astronoome, kalureid, kohaliku omavalitsuse ametnikke, vabatahtlikke ja kodanikeühenduste liikmeid, metsamehi, keskkonnahoidjaid, luuletajaid, ajaloolasi jne).
2. Milleks õppida väljaspool traditsioonilist klassiruumi? (Lähtumine loodusest kui õppimise paigast.)
- loodus kui elamuste, loovust inspireeriv ja rahunemise koht innustab uurima, tegema kunsti, luuletama, looma muinasjutte, konstrueerima; erinevate meeltega kogetust tekkinud seosterikkad mälupildid on püsivad ja paremini kasutatavad;
- õpitulemused paranevad, sest õppimise tulemuslikkust mõjutavad motivatsioon ja emotsioonid (toimetulek, iseseisvuse vajaduse rahuldamise võimalus, seotus teiste lastega); väheneb stress ja vägivald;
- võimaldab lähikontakte ja sotsialiseerumist – mõjutatud saavad enesehinnang, enesekindlus, usaldus, kindlustunne omataoliste seas, liituvus, homogeensus, probleemide lahendamise oskus;
- on tähtis lapse tervisele – nädalas ühe päeva õues õppivad lapsed on tervemad, edukamad (vähenevad haigused ja puudumised koolist), mängulisemad, omandavad paremad motoorsed oskused (füüsiline arendamine), keskenduvad paremini, areneb tunnetus
3. Kus õppida?
Kasutatakse ühiskonnaelu, loodus- ja kultuurmaastikke, haaratakse kogukonna eri keskkondi – jätkusuutlikkuse idee:
- sotsiaalset (tuletõrjedepoo, vallavalitsus…);
- majanduslikku (sibulakasvatajad, kruusakarjäär…);
- kultuurilist (galeriid, käsitööliste kojad...);
- looduslikku (mets, mererand…).
Kujutlus, et õpetamine eelneb õppimisele, on kooli poolt loodud pilt teadmiste omandamisest (Säljö, 2003).
4. Õppimine väljaspool klassiruumi
(1) Õpikeskkond kui õppevahend:
- siin paiknevad tegelikud objektid oma suuruste, vormide, värvide, lõhnade, maitsete, häälte jt omaduste mitmekesisuses ning muutumises; inimesed oma keele, tegemiste, hoiakute ja väärtushinnangutega; inimtegevuse mõju sellele maale
- õppeprotsessis õpetaja ja õpilase koostöös saadakse:
- elamused/kogemused, tunded, vaimustus;
- teadmised ja oskused (ka uurimuslikud);
- kokkupuuted väärjuhtudega;
- inimeste erinevad vaated loodusele (suhtlemine teiste elusolenditega; loodusandide ja loodusvarade kasutamine ning kaitse); majandusele, üksteisesse, kultuuripärandisse;
- probleemide märkamine tegelikkuses ja nende lahendamise soovid, seisukohavõtud ning oskused probleemide lahendamiseks ning praktiliseks tegutsemiseks (eeldab planeerimist ja koostööd ainete vahel; teemad: metsakasutus, linna- ja maaelu planeerimine, tarbimine jne)
(2) Õpikeskkond kui tööruum suurepärase õppematerjaliga:
- saab mängida, õppida ja avastada: saab küsida ning otsida vastuseid kas vaadeldes, uurides, katseid tehes või kogukonna inimestega kontaktis olles;
- kus õpetaja või teine kaasõppija saab ülesandeid lisada ning nendelt saab ka tagasisidet;
- kus võib tegutseda koos, üksi või rühmas.
5. Kuidas toimub õppimine?
Millele toetuda?
Õppimine väljaspool klassiruumi PRÕK-ist tulenevalt
- Õppekava üldosas –
- Õppekava eelmise variandiga võrreldes on mõiste "õpikeskkond" rohkem avatud …”
- Õppimise käsitlus - „Õppimise psühholoogiliseks aluseks on kogemus, mille õpilane omandab vastastikuses toimes füüsilise, vaimse ja sotsiaalse keskkonnaga …. Õpilane on õppeprotsessis aktiivne osaleja, kes võtab võimetekohaselt osa oma õppimise eesmärgistamisest, õpib iseseisvalt ja koos kaaslastega, õpib oma kaaslasi ja ennast hindama ning oma õppimist analüüsima ja juhtima“.
- Aineid läbivates teemades: “Üheks vahendiks on õpikeskkonna korraldus …”
- Üldpädevused: väärtuspädevus,sotsiaalne pädevus, enesemääratluspädevus, õpipädevus, suhtluspädevus, matemaatikapädevus, ettevõtlikkuspädevus.
- Ainevaldkondades
Loodusained - „Kool võimaldab õuesõpet ning õppekäikude korraldamist“
- Lõimingus teiste valdkonnapädevuste ja ainevaldkondadega
- Lõimingus aineid läbivate teemadega - “… läbivatest teemadest lähtudes tuuakse aineõppesse sobivad teemakäsitlused, näited ja meetodid, viiakse koos läbi aineteüleseid, klassidevahelisi ja ülekoolilisi projekte.”
- Kooli õppekavast:
5) õppe ja kasvatuse korraldus (sealhulgas projekt-, õues- ja muuseumiõppeks ning ekskursioonideks ja õppekäikudeks vajalik aeg);
Kasutatud kirjandus
- Dahlgren, L. O. (2009). Raamatuharidusest ja meelelisest kogemusest. L. O. Dahlgren, S. Sjölander, J. P. Strid, & A. Szczepanski (Toim), Õuesõppe pedagoogika kui teadmiste allikas – lähiümbrusest saab õpiõu (lk 47-64). Tallinn: TÜ Kirjastus.
- Education for Change: säästva arengu õpetamise ja õppimise käsiraamat.
- Jordet, A. N. (2007).Didactic article. Outdoor Learning. (käsikirjaline artikkel).
- Olbrei, M., Pärtel, E. & Teller, M. (2011). Loodusained. E. Kikas (Toim), Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes. Aadressil http://eduko.archimedes.ee/files/EDUKOraamatkaanega.pdf
- Sarv, M. & Vilbaste, K. 2009. Miks on hea üks päev nädalas õues õppida? Keskkond õpetab.
Allikaid õppetegevuste ideedeks avatud õpikeskkonnas
Brügge, B., Glantz, M. & Sandell, K. 2008. Õuesõpe. Kirjastus Ilo.
Drake, J. & Love, A. Laste suveraamat 1. (Loodusvaatlused). Tallinn: Egmont Estonia.
Drake, J. & Love, A. Laste suveraamat 2. (Loodusvaatlused). Tallinn: Egmont Estonia.
Erik, L. 2009. Lahe koolitund. Mängude kogumik I kooliastme 1. klassile. Tartu.
Keskkonnaharidus. Eesti keskkonnahariduse keskused. http://www.keskkonnaharidus.ee/
Tartu Keskkonnahariduse Keskus. Õppematerjalid http://www.teec.ee/ET/oppematerjalid_programmid/oppematerjalid/
Keskkonnamängude kogumik. 2001. (koostajad: Asta Tuusti ja Kaja Lotman)
Klassiga looduses : loodus ise on asendamatu teejuht kogu keskkonnaõpetuses / [Pärsti - Säteri Keskkonnaprojekt, Kodukant Viljandimaa ; koostas Kurt Blomquist
Kont, H., Kalamees, K. 2006. Aastaajad õpperajal. Juhend looduse vaatlemiseks. Tartu : Tartumaa Keskkonnateenistus.
Malila, S. 2001. Muumitrolli loodusretk.
Matemaatika õppimine looduses (Koost. K.Molander, P. Hedberg, M. Bucht jt). 2006. Tartu: Tartumaa Keskkonnateenistus.
Õpi. Eesti Rahva Muuseum. http://www.erm.ee/et/Opi
Mängud. Muraste looduskool. http://www.studioviridis.ee/muraste/
Nyman, I. 2004. Õue meisterdama. Kirjastus: Sinisukk.
Raadik, S. 2009. Õpime õues mängides. Tallinn: Kirjastus Ilo.
Sagadi looduskooli õppematerjalid http://www.sagadi.ee/looduskool
Tõhk, M. 2010. Metsatötsi rajad. Eesti Ajalehed AS.
Vahtre, L. Maarahva tähtraamat
Valter, E. 2000. Kuidas õppida vaatama.
Valter, E. 2006. Pokuaabits. Kirjastus Elmatar.
Drake, J. & Love, A. Laste suveraamat 1. (Loodusvaatlused). Tallinn: Egmont Estonia.
Drake, J. & Love, A. Laste suveraamat 2. (Loodusvaatlused). Tallinn: Egmont Estonia.
Erik, L. 2009. Lahe koolitund. Mängude kogumik I kooliastme 1. klassile. Tartu.
Keskkonnaharidus. Eesti keskkonnahariduse keskused. http://www.keskkonnaharidus.ee/
Tartu Keskkonnahariduse Keskus. Õppematerjalid http://www.teec.ee/ET/oppematerjalid_programmid/oppematerjalid/
Keskkonnamängude kogumik. 2001. (koostajad: Asta Tuusti ja Kaja Lotman)
Klassiga looduses : loodus ise on asendamatu teejuht kogu keskkonnaõpetuses / [Pärsti - Säteri Keskkonnaprojekt, Kodukant Viljandimaa ; koostas Kurt Blomquist
Kont, H., Kalamees, K. 2006. Aastaajad õpperajal. Juhend looduse vaatlemiseks. Tartu : Tartumaa Keskkonnateenistus.
Malila, S. 2001. Muumitrolli loodusretk.
Matemaatika õppimine looduses (Koost. K.Molander, P. Hedberg, M. Bucht jt). 2006. Tartu: Tartumaa Keskkonnateenistus.
Õpi. Eesti Rahva Muuseum. http://www.erm.ee/et/Opi
Mängud. Muraste looduskool. http://www.studioviridis.ee/muraste/
Nyman, I. 2004. Õue meisterdama. Kirjastus: Sinisukk.
Raadik, S. 2009. Õpime õues mängides. Tallinn: Kirjastus Ilo.
Sagadi looduskooli õppematerjalid http://www.sagadi.ee/looduskool
Tõhk, M. 2010. Metsatötsi rajad. Eesti Ajalehed AS.
Vahtre, L. Maarahva tähtraamat
Valter, E. 2000. Kuidas õppida vaatama.
Valter, E. 2006. Pokuaabits. Kirjastus Elmatar.