Läbivad teemad õppekavas
Pille Kõiv
I. Läbivate teemade tähendus: riiklikus õppekavas, õpetajate arusaamad ja ühiskonna ootused
Riikliku õppekava alusel on läbivad teemad üld- ja valdkonnapädevuste, õppeainete ja ainevaldkondade lõimingu vahendiks ning neid arvestatakse koolikeskkonna kujundamisel. Läbivad teemad on aineülesed ja ühiskonnas tähtsustatud ning võimaldavad luua ettekujutuse ühiskonna kui terviku arengust, toetades õpilase suutlikkust oma teadmisi erinevates olukordades rakendada (Põhikooli riiklik õppekava, 2011).
Toetudes 2008-2010 läbiviidud uuringule “Läbivate teemade rakendamise strateegid koolis” on õpetaja arvates läbivad teemad elus toimetulekuks hädavajalike teadmiste ja oskuste pakett, igapäevatöö loomuliku osa ja termin „läbiv teema“ on uus vaid oma sõnastuses (viide)
Läbivate teemadega seotud õppesisu pärast tunnevad muret ka lapsevanemad, tööandjad ja poliitikud. Neile pakub huvi, kuidas kujundatakse koolis õpilaste sotsiaalseid oskusi, õpetatakse neid hakkama saama edasisel haridusteel ja leidma endale sobivat töö, suunatakse õpilasi tervete eluviiside juurde või mõistma teiste kultuuride esindajate tavasid ja kombeid. Sellest järeldub, et õpilane vajab mitmekesist pädevust, millest paljude kujunemiseks ei piisa vaid õppeainete õppimisest. Seetõttu on õppekava arenduses otsitud võimalusi, kuidas kooliõppesse lisada õpetuse ja kasvatuse valdkondi, mille sihiks on elanikkonna üldine harimine (Läbivad teemad õppekavas ja nende rakendamine koolis I osa" 2010).
II. Aineülese õppe erinevus aineõppest
Läbivad teemad on “sild” kooli ja kogukonna vahel. Mitmed läbivate teemade alased teadmised või oskused (näiteks liiklus, tervis, karjäär) on võrreldes ainealaste teadmiste ja oskustega kogukonnas kergemini jälgitavad või avalduvad. Kui ainealaselt on õppesisu valdavalt „paika loksunud“ ja ainekavade arendamisel väga suuri muudatusi ette ei tule, siis läbivate teemade ülesandeks on täiendada näiteks valikainete nimekirja (näiteks ohutuse-, liikluskasvatuse-, meediaring) ja pakkuda ainetundides arutlusteemasid ainesisuga seotud teemade kõrvale. Selline sisenemine ainetundi annab läbivatele teemadele ainekavade uuendaja rolli. Tihti ei ole õpetajad läbivate teemadega kaetud teemavaldkondi oma põhiõppe raames õppinud ja uute läbivate teemade lisandudes õppekavasse, peab õpetaja minema koolitustele teemadel, millega ta varem oma õpingute raames mingeid kokkupuuteid ei ole olnud. Vahel nõuab selliste uute teemadega tutvumine õpetajalt tööd enda motivatsiooniga. Lisaks tuleb õpetajal õppida, kuidas läbivate teemade alast õpet viia läbi koostöös teiste kooli töötajatega (näiteks kooliõde või kokk) või kooliväliste partneritega. Viimastega koostööd tehes võib õpetaja ülesandeks olla neile kooli töökorralduse selgitamine ja enda uue rolli mõtestamine õppeprotsessis, kus õpetaja on koos õpilastega õppija.
III. Läbivate teemade tüübid
Läbivaid teemasid võib liigitada kolme kategooriasse (Brooks, et al., 1998):
Teiste riikide õppekavadest läbivate teemade kohta info hankimiseks on soovitatav kasutada järgmisi otsingusõnu: essential learnings, cross-curricular skills/competencies, cross-curricular issues/themes, intercurricular issues/themes, key skills, subject-independent competencies
V. Läbivad teemad formaal- ja mitteformaaõppes
Läbivate teemade rakendamise kohta on riiklikus õppekavas öeldud järgmiselt:
Läbivate teemade õpe realiseerub eelkõige (Põhikooli riiklik õppekava, 2011):
Lisaks võttes arvesse mitteformaalõppe tööd reguleerivaid erinevaid alusdokumente (näiteks noorsootöö strateegia 2006-2013, noorsootöö seadus; Euroopa noortevaldkonna uuendatud koostööraamistik 2010-2018; huviharidusestandard) on ka mitteformaalõpe seadnud eesmärgiks tegeleda läbivate teemadega kaetud teemavaldkondadega. Näiteks kui Põhikooli Riiklikus Õppekavas öeldakse, et läbiva teema “Keskkond ja jätkusuutlik areng“ taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning väärtustades jätkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele, siis noortevaldkonna eesmärgiks on a) tõsta noorte teadlikkust säästva arengu, inimõiguste ja muude globaalsete küsimuste alal ja b) toetada noorte osalust ja panust globaalse poliitika kujundamisse, rakendamisse ja järelmeetmetesse (sealhulgas kliimamuutuse, ÜRO millenniumi arengueesmärkide, inimõiguste jms alal). Selliste ühiste eesmärkide olemasolu annab õpetajatele hea aluse koolisiseseks koostöös huvijuhiga ja kogukonnasiseseks koostööd noortekeskusega.
VI. Läbivate teemade rakendamise toetamine koolis ja ainetunnis
Uuringu “Riikliku õppekava läbivate teemade rakendamise strateegiad koolis” tulemustest ilmnes, et läbivate teemade rakendamist koolis toetavad järgmised asjaolud:
Õpetajaid motiveerib läbivaid teemasid ainetunnis rakendama:
Kasutatud kirjandus
Brooks, G., Granville, G., Hooghoff, H., McAndrew, C., Maes, B., Robertson, R. ja Walker, A. (1998). Across the Great Divides. Report of the CIDREE Collaborative Project on Cross-curricular Themes. CIDREE.
Luisk, Ü., (toim) (2010). Läbivad teemad õppekavas ja nende rakendamine koolis I osa"
http://www.ut.ee/curriculum/orb.aw//action=preview/id=807523/LT_KOGUMIK_I.pdf
Põhikooli riikliku õppekava. VV määrus, Vastu võetud 06.01.2011 nr 1
Uuringu “Riikliku õppekava läbivate teemade rakendamise strateegiad koolis” aruanne (2010)
http://www.ut.ee/curriculum/orb.aw//action=preview/id=945274/LT_uuring_aruanne.pdf
Soovituslik kirjandus
Riikliku õppekava alusel on läbivad teemad üld- ja valdkonnapädevuste, õppeainete ja ainevaldkondade lõimingu vahendiks ning neid arvestatakse koolikeskkonna kujundamisel. Läbivad teemad on aineülesed ja ühiskonnas tähtsustatud ning võimaldavad luua ettekujutuse ühiskonna kui terviku arengust, toetades õpilase suutlikkust oma teadmisi erinevates olukordades rakendada (Põhikooli riiklik õppekava, 2011).
Toetudes 2008-2010 läbiviidud uuringule “Läbivate teemade rakendamise strateegid koolis” on õpetaja arvates läbivad teemad elus toimetulekuks hädavajalike teadmiste ja oskuste pakett, igapäevatöö loomuliku osa ja termin „läbiv teema“ on uus vaid oma sõnastuses (viide)
Läbivate teemadega seotud õppesisu pärast tunnevad muret ka lapsevanemad, tööandjad ja poliitikud. Neile pakub huvi, kuidas kujundatakse koolis õpilaste sotsiaalseid oskusi, õpetatakse neid hakkama saama edasisel haridusteel ja leidma endale sobivat töö, suunatakse õpilasi tervete eluviiside juurde või mõistma teiste kultuuride esindajate tavasid ja kombeid. Sellest järeldub, et õpilane vajab mitmekesist pädevust, millest paljude kujunemiseks ei piisa vaid õppeainete õppimisest. Seetõttu on õppekava arenduses otsitud võimalusi, kuidas kooliõppesse lisada õpetuse ja kasvatuse valdkondi, mille sihiks on elanikkonna üldine harimine (Läbivad teemad õppekavas ja nende rakendamine koolis I osa" 2010).
II. Aineülese õppe erinevus aineõppest
Läbivad teemad on “sild” kooli ja kogukonna vahel. Mitmed läbivate teemade alased teadmised või oskused (näiteks liiklus, tervis, karjäär) on võrreldes ainealaste teadmiste ja oskustega kogukonnas kergemini jälgitavad või avalduvad. Kui ainealaselt on õppesisu valdavalt „paika loksunud“ ja ainekavade arendamisel väga suuri muudatusi ette ei tule, siis läbivate teemade ülesandeks on täiendada näiteks valikainete nimekirja (näiteks ohutuse-, liikluskasvatuse-, meediaring) ja pakkuda ainetundides arutlusteemasid ainesisuga seotud teemade kõrvale. Selline sisenemine ainetundi annab läbivatele teemadele ainekavade uuendaja rolli. Tihti ei ole õpetajad läbivate teemadega kaetud teemavaldkondi oma põhiõppe raames õppinud ja uute läbivate teemade lisandudes õppekavasse, peab õpetaja minema koolitustele teemadel, millega ta varem oma õpingute raames mingeid kokkupuuteid ei ole olnud. Vahel nõuab selliste uute teemadega tutvumine õpetajalt tööd enda motivatsiooniga. Lisaks tuleb õpetajal õppida, kuidas läbivate teemade alast õpet viia läbi koostöös teiste kooli töötajatega (näiteks kooliõde või kokk) või kooliväliste partneritega. Viimastega koostööd tehes võib õpetaja ülesandeks olla neile kooli töökorralduse selgitamine ja enda uue rolli mõtestamine õppeprotsessis, kus õpetaja on koos õpilastega õppija.
III. Läbivate teemade tüübid
Läbivaid teemasid võib liigitada kolme kategooriasse (Brooks, et al., 1998):
- teemad, mida on raske õpetada ühe kindla õppeaine kaudu ja mis keskenduvad käitumise, suhtumise ja väärtushinnangute arendamisele (näiteks jätkusuutlik areng);
- teemad, kus põhitähelepanu on oskuste ja teadmiste arendamisel (näiteks IKT);
- teemad, kus keskendutakse õppeainetest sõltumatute põhi- või võtmeoskuste (näiteks enesekohased oskused, õpioskused) õpetamisele
Teiste riikide õppekavadest läbivate teemade kohta info hankimiseks on soovitatav kasutada järgmisi otsingusõnu: essential learnings, cross-curricular skills/competencies, cross-curricular issues/themes, intercurricular issues/themes, key skills, subject-independent competencies
V. Läbivad teemad formaal- ja mitteformaaõppes
Läbivate teemade rakendamise kohta on riiklikus õppekavas öeldud järgmiselt:
Läbivate teemade õpe realiseerub eelkõige (Põhikooli riiklik õppekava, 2011):
- õpikeskkonna korralduses – kooli vaimse, sotsiaalse ja füüsilise õpikeskkonna kujundamisel arvestatakse läbivate teemade sisu ja eesmärke;
- aineõppes – läbivatest teemadest lähtudes tuuakse aineõppesse sobivad teemakäsitlused, näited ja meetodid, viiakse koos läbi aineteüleseid, klassidevahelisi ja ülekoolilisi projekte. Õppeainete roll läbiva teema õppes on lähtuvalt õppeaine taotlustest ja õppesisust erinev, olenevalt sellest, kui tihe on ainevaldkonna seos läbiva teemaga;
- valikainete valikul – valikained toetavad läbivate teemade taotlusi;
- läbivatest teemadest lähtuvas või õppeaineid lõimivas loovtöös – õpilased võivad läbivast teemast lähtuda selle loovtöö valikul, mida tehakse kas iseseisvalt või rühmatööna;
- korraldades võimaluse korral koostöös kooli pidaja, paikkonna asutuste ja ettevõtete, teiste õppe- ja kultuuriasutuste ning kodanikuühendustega klassivälist õppetegevust ja huviringide tegevust ning osaledes maakondlikes, üle-eestilistes ja rahvusvahelistes projektides.
Lisaks võttes arvesse mitteformaalõppe tööd reguleerivaid erinevaid alusdokumente (näiteks noorsootöö strateegia 2006-2013, noorsootöö seadus; Euroopa noortevaldkonna uuendatud koostööraamistik 2010-2018; huviharidusestandard) on ka mitteformaalõpe seadnud eesmärgiks tegeleda läbivate teemadega kaetud teemavaldkondadega. Näiteks kui Põhikooli Riiklikus Õppekavas öeldakse, et läbiva teema “Keskkond ja jätkusuutlik areng“ taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning väärtustades jätkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele, siis noortevaldkonna eesmärgiks on a) tõsta noorte teadlikkust säästva arengu, inimõiguste ja muude globaalsete küsimuste alal ja b) toetada noorte osalust ja panust globaalse poliitika kujundamisse, rakendamisse ja järelmeetmetesse (sealhulgas kliimamuutuse, ÜRO millenniumi arengueesmärkide, inimõiguste jms alal). Selliste ühiste eesmärkide olemasolu annab õpetajatele hea aluse koolisiseseks koostöös huvijuhiga ja kogukonnasiseseks koostööd noortekeskusega.
VI. Läbivate teemade rakendamise toetamine koolis ja ainetunnis
Uuringu “Riikliku õppekava läbivate teemade rakendamise strateegiad koolis” tulemustest ilmnes, et läbivate teemade rakendamist koolis toetavad järgmised asjaolud:
- Uute tööviiside ja –meetodite ning kaasaegsete töövahendite kasutamine
- Õpilaste paranenud suhtumine õppetöösse
- Õpetaja huvi läbivate teemadega kaetud teemavaldkondade vastu
- Õpetajate huvi ennast koolitada ja täiendada
- Lastevanemate ja vilistlaste kontaktid ning tutvuste kasutamine õppetöö planeerimisel ja läbiviimisel
- Hea meeskonnatöö ja kolleegidevaheline läbisaamine
- Innovaatiline juht
- Kolleegide tugi ja tunnustus
- Koostöö kohalike kooliväliste ja koolisiseste ekspertide ja spetsialistidega
Õpetajaid motiveerib läbivaid teemasid ainetunnis rakendama:
- Õpilaste positiivne tagasiside
- Üritused, väljasõidud, ekskursioonid
- Kolleegide ja juhtkonna toetus ning tunnustus!!
- Juhtkonna eestvedamine
- Rahvusvahelised projektid
- Rahulolu tehtuga
- Võimalus ennast arendada ja saada uusi kogemusi
Kasutatud kirjandus
Brooks, G., Granville, G., Hooghoff, H., McAndrew, C., Maes, B., Robertson, R. ja Walker, A. (1998). Across the Great Divides. Report of the CIDREE Collaborative Project on Cross-curricular Themes. CIDREE.
Luisk, Ü., (toim) (2010). Läbivad teemad õppekavas ja nende rakendamine koolis I osa"
http://www.ut.ee/curriculum/orb.aw//action=preview/id=807523/LT_KOGUMIK_I.pdf
Põhikooli riikliku õppekava. VV määrus, Vastu võetud 06.01.2011 nr 1
Uuringu “Riikliku õppekava läbivate teemade rakendamise strateegiad koolis” aruanne (2010)
http://www.ut.ee/curriculum/orb.aw//action=preview/id=945274/LT_uuring_aruanne.pdf
Soovituslik kirjandus
- Luisk, Ü., (toim) (2010). Läbivad teemad õppekavas ja nende rakendamine koolis I osa
http://www.ut.ee/curriculum/orb.aw//action=preview/id=807523/LT_KOGUMIK_I.pdf
Artiklikogumik on mõeldud õpetajatele, koolijuhtidele, koolide partnerorganisatsioonide esindajatele ning kõigile teistele, kes tegelevad läbivate teemade õpetamisega või nende õpetamise kavandamisega koolis. Artiklites antakse ülevaade läbivate teemade teoreetilistest käsitlustest ning läbivate teemade “Kultuuriline identiteet”, “Teabekeskkond”, “Tehnoloogia ja innovatsioon” ning “Väärtused ja kõlblus” käsitlemisest ainetundides
- Jaani, J., Luisk, Ü. (koost. ja toim.) (2010). Läbivad teemad õppekavas ja nende rakendamine koolis II osa
http://www.ut.ee/curriculum/orb.aw//action=preview/id=976911/LT_kogumik_II_osa_loplik.pdf
Kogumikus antakse ülevaade läbivatele teemadele rakendamisest kooliorganisatsioonis ja tutvustatakse erinevaid koolides kasutatavaid praktikaid läbi viidud uuringu põhjal. Artiklites antakse ülevaade läbivate teemade „Elukestev õpe ja karjääriplaneerimine“, „Keskkond ja jätkusuutlik areng“, „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus“ ning „Tervis ja ohutus“ käsitlemisest ainetundides. - Tartu Ülikooli õppekavaarenduse keskus (2009). Läbivad teemad õppekavas. Juhendmaterjal
http://www.oppekava.ee/images/5/5d/L%C3%A4bivad_teemad_juhendmaterjal_31_03_09.pdf
Juhendmaterjal on suunatud nii õppekava arendajatele kui õpetajatele ning annab ülevaate läbivate teemade kontseptsioonist ja kohast õppekava arenduses. Lisaks antakse soovitusi läbivate teemade integreerimiseks ainekavadesse. - Kõiv, P., Lamesoo, K., Luisk, Ü. (2010). Õpetajate mured uue riikliku õppekava läbivate teemade rakendamise eel. Haridus 4/2010.
http://www.ut.ee/curriculum/orb.aw//action=preview/id=924032/Mured_l%E4bivate_teemade_rakendamisel.pdf
Artikli eesmärk on selgitada õpetajate tajutud mured seoses uues riiklikus õppekavas sätestatud läbivate teemade elluviimisega. Artikli aluseks on uuringu „Riikliku õppekava läbivate teemade rakendamise strateegia põhikoolis” raames Eesti üldhariduskoolides läbi viidud fookusgrupi intervjuude (10) tulemuste analüüs. Intervjuudes osalesid üheksandate klasside aineõpetajad. Andmete analüüsimisel kasutasime muutustega kohanemise mudelit (Hall jt 1973). Uurimistulemustest selgub, et seoses uute läbivate teemade rakendamisega väljendavad õpetajad peamiselt nelja tüüpi muresid: läbivate teemade segane roll õppetegevuses, läbivate teemade keeruline sõnastus, vajadus tugimaterjalide järele ning ajaressursi jagamine riigieksamiainete ja läbivate teemade vahel.