Regulaarne infokogumine
Kujundava hindamise puhul on oluline, et infot õppimise kohta kogutakse ning tagasisidet antakse ja kasutatakse pidevalt, mitte üksnes pärast õppimist
Kujundava hindamise üks olulisi tunnuseid on hindamise/ andmete kogumise ja interpreteerimise/ tagasiside andmise ja saamise pidevus.
On riike (eriti inglise keelt kõnelevaid maid, nt UK, USA), milles koolihindamine seostub eelkõige välishindamisega (Black 1998, Brookhart 2009) – üleriiklike või osariiklike massiliste testidega teatud vanustes ja teatud ainetes. Ka meie riigieksamite ja tasemetööde tulemused on nii koolide, vanemate kui meedia jaoks kooli kvaliteedi oluliseks näitajaks, nii et välishindamise survet kogu õppeprotsessile ei saa alahinnata. Siiski pole hindamine meie koolides kunagi piirdunud vaid (välisekspertide poolt läbi viidud) lõpptestidega. Väga paljud õpetajad teevad hindelisi töid pidevalt (lausa igapäevaselt).
Sage kontroll ei pruugi siiski automaatselt tagada õppimist ja arengut. See võib ühelt poolt sundida küll õpilasi pidevalt ainega tegelema (ja loodetavasti selle kaudu ka õppima), aga samas toetab hindamine konkreetsele tulemuseke suunatud motivatsiooni (performance goal), mitte saavutustele ja arengule suunatud motivatsiooni (achievement goal). (Elliot ja Murayama 2008, Darnon jt. 2007, Dweck 1986). Sage numbriline hindamine võib vähendada õpimotivatsiooni ka näiteks õpilastel, kes head hinded pingutuseta kätte saavad. Veelgi drastilisem mõju motivatsioonile võib olla nende õpilaste puhul, kes üritamisest hoolimata vaid halbu hindeid saavad – selline hindamissüsteem kinnitab neile pidevalt nende madalat võimekust ja lootusetust (Lucas 2009, Kohn 1993, Vispoel & Austin 1995, Ames 1992).
Kujundava hindamise üks olulisi tunnuseid on hindamise/ andmete kogumise ja interpreteerimise/ tagasiside andmise ja saamise pidevus.
On riike (eriti inglise keelt kõnelevaid maid, nt UK, USA), milles koolihindamine seostub eelkõige välishindamisega (Black 1998, Brookhart 2009) – üleriiklike või osariiklike massiliste testidega teatud vanustes ja teatud ainetes. Ka meie riigieksamite ja tasemetööde tulemused on nii koolide, vanemate kui meedia jaoks kooli kvaliteedi oluliseks näitajaks, nii et välishindamise survet kogu õppeprotsessile ei saa alahinnata. Siiski pole hindamine meie koolides kunagi piirdunud vaid (välisekspertide poolt läbi viidud) lõpptestidega. Väga paljud õpetajad teevad hindelisi töid pidevalt (lausa igapäevaselt).
Sage kontroll ei pruugi siiski automaatselt tagada õppimist ja arengut. See võib ühelt poolt sundida küll õpilasi pidevalt ainega tegelema (ja loodetavasti selle kaudu ka õppima), aga samas toetab hindamine konkreetsele tulemuseke suunatud motivatsiooni (performance goal), mitte saavutustele ja arengule suunatud motivatsiooni (achievement goal). (Elliot ja Murayama 2008, Darnon jt. 2007, Dweck 1986). Sage numbriline hindamine võib vähendada õpimotivatsiooni ka näiteks õpilastel, kes head hinded pingutuseta kätte saavad. Veelgi drastilisem mõju motivatsioonile võib olla nende õpilaste puhul, kes üritamisest hoolimata vaid halbu hindeid saavad – selline hindamissüsteem kinnitab neile pidevalt nende madalat võimekust ja lootusetust (Lucas 2009, Kohn 1993, Vispoel & Austin 1995, Ames 1992).