Õppe kohandamine hariduslike erivajadustega lastele
Kaja Plado
Haridus- ja Teadusministeeriumi andmetel on käesoleval ajal ligikaudu 17%-le üldhariduskooli õpilastest märgitud mõni hariduslik erivajadus. Enamus neist (79%) õpib üldhariduskooli tavaklassis. Üha rohkem jääb tavaõppesse ka spetsiifilist õppekorraldust vajavaid õpilasi, sest Haridusseaduse kohaselt peab kohalik omavalitsus tagama keha–, kõne–, meele– ja vaimupuuetega ning eriabi vajavatele õpilastele tingimused õppeks elukohajärgses koolis.
Õpetajad jälgivad õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning vajaduse korral kohandavad õpet õpilase vajaduste kohaselt. Õpilase võimete ja annete arendamiseks tuleb koolis selgitada välja õpilase individuaalsed õpivajadused, valida sobivad õppemeetodid ning korraldada vajaduse korral diferentseeritud õpet. Kool tagab õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel, täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde.
Üks võimalus õpiraskustega laste õppe toetamiseks on kohandada nendele õppeprotsess, et nad saavutaksid vähemalt miinimumtasemel õppe- ja ainekavades fikseeritud oodatavad õpitulemused. Peamiselt tuleks arvestada õpilaste potentsiaalse arenguvallaga ja korraldada töö õppevara valides/kohandades ja raskusastet muutes nii, et see oleks võimalikult arendav. Õpetajate pädevuses oleks õpiraskustega lapse õpetamise keskenduda nende erivajadusi arvestavalt järgmistele aspektidele:
Rõhutada tuleb, et õppeprotsessi muutmine ei tähenda ilmtingimata õppematerjali mahu vähendamist (eriti mitte harjutamise aja ja mahu piiramist). Protsessi muutmine eeldab õppevara valikut ja kohandamist või isegi alternatiivsete vahendite kasutamist.
Töös õpiraskustega lastega peaks õpetaja lähtuma nn kümnest käsust:
Õpetajad jälgivad õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning vajaduse korral kohandavad õpet õpilase vajaduste kohaselt. Õpilase võimete ja annete arendamiseks tuleb koolis selgitada välja õpilase individuaalsed õpivajadused, valida sobivad õppemeetodid ning korraldada vajaduse korral diferentseeritud õpet. Kool tagab õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel, täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde.
Üks võimalus õpiraskustega laste õppe toetamiseks on kohandada nendele õppeprotsess, et nad saavutaksid vähemalt miinimumtasemel õppe- ja ainekavades fikseeritud oodatavad õpitulemused. Peamiselt tuleks arvestada õpilaste potentsiaalse arenguvallaga ja korraldada töö õppevara valides/kohandades ja raskusastet muutes nii, et see oleks võimalikult arendav. Õpetajate pädevuses oleks õpiraskustega lapse õpetamise keskenduda nende erivajadusi arvestavalt järgmistele aspektidele:
- Ettevalmistus tundideks: materjali valik, näitvahendite valik, jaotvara koostamine
- Kontakttundide läbiviimisel aja ja töökorralduse kavandamine
- Tunniväline konsultatsioon, järelvastamine...
- Vihikute/kirjalike tööde kontroll, hindamine
- Meeskonnatöö: individuaalsete õppekavade koostamine, kontakt lastevanematega
- Efektiivsemate toetusvõimaluste otsimine
Rõhutada tuleb, et õppeprotsessi muutmine ei tähenda ilmtingimata õppematerjali mahu vähendamist (eriti mitte harjutamise aja ja mahu piiramist). Protsessi muutmine eeldab õppevara valikut ja kohandamist või isegi alternatiivsete vahendite kasutamist.
Töös õpiraskustega lastega peaks õpetaja lähtuma nn kümnest käsust:
- Luua motiiv
- Terviktoimingud õpetada osaoskuste (operatsioonide) kaupa, etapiviisiliselt
- Ennetada väsimust (vahelduv, praktiline töö)
- Aktiviseerida last, lülitada tegevusse kõne
- Aktiviseerida tunnetustegevust
- Kindlustada tööjuhiste mõistmine
- Rakendada individuaalse lähenemise põhimõtet
- Muuta tegevus jõukohaseks
- Anda positiivset kinnitust
- Kujundada oskused (sh vaimsed) praktiliste ja materialiseeritud võteteg
Soovituslik kirjandus
Allikas
ERIPEDAGOOGIKA: lihtsustatud õpe. Nr.38. (2012), Tartu, EEL Kivirand, T. (2010) Kaasav haridus ja nõustamiskeskuste roll hariduslike erivajadustega õpilaste toetamisel. Eripedagoogika: nõustamiskeskused, 35, Tartu. Kõrgesaar, J. (2002). Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Martinson, M Õpiraskused: kelle probleem? Kust otsida lahendusi? Tallinn: Koolibri, 2010 Plado, K. (2008). Abi hariduslike erivajadustega lapsele tavakooli tingimustes. http://arhiiv.koolielu.ee/pages.php/0710,21526. Plado, K (2005). Hea õpik toimib õpetajana! Haridus nr.8 Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus § 46-54 https://www.riigiteataja.ee/akt/13332410 Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava https://www.riigiteataja.ee/akt/128122010014 http://www.hev.edu.ee |
Peamine sisu
ülevaade õpiraskustega (eelkõige kerge intellektipuudega) laste arengust ja vajalikest tingimustest nende laste õppe korraldamiseks tavaõppe tingimustes ülevaade HEV laste alltüüpidest ülevaade õpiraskustest juhised õppetekstide jõukohastamiseks õpiraskustega lastele HEV õpilaste õppekorralduse erisused pidevalt uuenev õppekirjandus jm materjalid HEV laste õpetamiseks, lisaks rakendusjuhised |